Vaba tarkvara võimalused ikt õpetamisel margus ernits 2014
1. Vaba tarkvara võimalused IKT õpetamisel
26. september 2014.a.
Margus Ernits
Margus Ernits
EIK õppejõud
2. Margus Ernits - Lektor ja IT süsteemide
arenduse õppekava juht
EIK lõpetanud 2006.a. ja TTÜ/TÜ magistriõppe ühisõppekava küberkaitse vallas
2013.a. Õpin TTÜ doktoriõppes.
Õppeained, mida loen või olen lugenud:
● IT infrastruktuuri teenused
(DNS, DHCP, HTTPD, HTTPD, e-post ... )
● Linuxi administreerimine
● Skriptimiskeeled
(bash, python)
● Sissejuhatus erialasse
● Digitaalne heli ja pilditöötlus
(OpenCV, C++)
● Eelnevalt ka Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine
Koduleht: http://enos.itcollege.ee/~mernits
CV http://enos.itcollege.ee/~mernits/cv/Margus%20Ernits%20CV%202014.pdf
25.09.14
3. Juttu tuleb järgmistest
teemadest
● Mured vaba tarkvara juurutamisel
● Vaba tarkvara ja õppetöö;
● Vaba tarkvara EIK infrastruktuuris;
● Kaugtöölaborite süsteem;
● Linux ja robootikaklubi;
● Kokkuvõte.
25.09.14
4. Mured ja vabandused vaba
tarkvara rakendamisel
● Keegi ei oska seda hallata (meie IT ei oska seda
hallata);
● Kui midagi ei tööta, siis kes vabavara puhul
vastutab?
● Üleminek vabavarale on uskumatult kallis ja võib
ületada summa, mis loodetakse hiljem kokku hoida,
sest:
– Inimesi peab koolitama ja ümberõpetama;
– Sellel konkreetsel vabavaral on puudu mitu
ülivägaasendamatut võimalust ja seega ei saa üle
minna.
25.09.14
5. Mured ja vabandused vaba
tarkvara rakendamisel
● Kui minu asutus läheb massiliselt vabavarale, siis on
teistega suhtlemine väga valus (dokumentide
ristkasutus ei toimi);
● Mul on lihtsam kasutajatele Windows/MS Office ja veel
mitu tarkvarapakki osta, kui neile selgitada, kuidas
teistmoodi tarkvaraga hakkama saada;
● Vabavaras ju alati midagi vähem, võrreldes suletud
tarkvaraga ja seega peab väga palju kulutama
arendusele ja haldusele (kuigi litsentsi eest ei maksa
ei pruugi kokku asi odavam tulla);
● Kui mõni töötaja kasutab vabavara, siis ei pruugi firma
midagi kokku hoida, pigem vastupidi.
25.09.14
6. Õppetöö ja Linux
● Mitmete ainete praktikumid saab teha Linux
süsteemis;
● Õnneks ei lasta enam majast välja IT süsteemide
administraatorit, kes Linux laadseid süsteeme ei
valda;
● IT süsteemide arenduse õppekava puhul on veel
arenguruumi;
● Paljudele meeldib Linux ja vaba tarkvara:)
25.09.14
7. Linux laadsete õpet käsitletakse
mitmes aines
● Linux administreerimine;
● Operatsioonisüsteemide administreerimine ja
sidumine;
● IT infrastruktuuri teenused;
● Skriptimiskeeled (Bash, Python osad);
● Erinevad arenduse ja algõppe ained (Java, VR1,
funktsionaalne ja loogiline programmeerimine,
algoritmid ja andmestruktuurid jne).
25.09.14
8. Probleem (2h + 2h + kodus 4h)
● IT õppimine peab sisaldama palju praktilist õpet;
● Loengutest ei piisa;
● Õppurid peavad saama administraatori õigused
õpitavas süsteemis;
● Mõnda laborit/praktilist tööd on raske seadistada;
● Tihti ei ole kodutööd praktilised (lugemine,
referaadi kirjutamine jne);
● Kuidas suurendada praktilise töö osakaalu?
9. Loengud oma parimate
tavadega:)
http://static.fjcdn.com/pictures/What+did+you+say+was+on+the+board+again_8caa20_3357246.jpg
25.09.14
10. Näide: E-posti labor
mail.itcollege.ee
25.09.14
Saatja: student.itcollege.ee
vastuvõtja
masin.kuskil.ee
From:studet@itcollege.ee
To: friend@kuskil.ee
SMTP Subject: bla bla
MX päring
MX vastus
5
mail.kuskil.ee
DNS
server
SMTP
IMAP|MAPI|POP3
1
2
4
3
11. Kaugtöölabor elab.itcollege.ee
Üliõpilane on kas
@kodus
@tööl
@klassiruumis
Eelnevalt seadistatud
laborikeskkond
Üks kuni mitu
virtuaalset serverit
käivitatakse igaks
laboriks
Tudeng konfigureerib/programmeerib
Tudeng näeb ekraanipilti
Tagasiside
Laborisüsteem annab tagasisidet skriptid
15. Ideed õppetöö läbiviimiseks
Õppimine peab olema
mänguline, põnev ja
praktiline
Tudengid peaksid tegema
praktilist tööd isegi siis kui
see otseselt teooriaga
(kohe) ei seostu
16. Robootika ja Linux
● Eesti Infotehnoloogia Kolledž üliõpilased tegelevad
vabal ajal robotite ehitamisega
– Pannakse loengusaalist kuuldu praktikas proovile
http://robot.itcollege.ee
● Tegeletakse keskkoolide ja põhikoolide noortega
– Sumorobotite kursused
– Töötoad
● Kursustel kasutatakse Linuxiga arvuteid
– Tihti saavad noored esimese Linuxi kogemuse
robootikaklubi üritustel
25.09.14
18. Robotex ja Linux
Parimad kohad on saadud GNU/Linux abil!
Kaheksa esimest kohta, seitse teist kohta, seitse
kolmandat kohta.
Kolm kolmikvõitu
25.09.14
19. Linux ja robootika
● Robootika abil erinevate ülesannete lahendamisel
kasutame ainult vaba tarkvara
– Linux
– Arduino
– Omaloodud sumorobot platvorm (avatud
tarkvara ja riistvara)
– GNU C ja avrdude.
25.09.14
20. Arvutiklassides on vähemalt kaksikbuut
● Kaksikboot/Kolmikbuut
– Ubuntu 14.04 GNU/Linux
–Windows 8.1
– Mac klassis on kolmikbuut
● IT spetsialist peab suutma lävida
mitmete süsteemidega
25.09.14
21. EIK infra haldamine – vaba tarkvara +
kogu infra automatiseerimine
● Hetkel toimub >100 tööjaama haldus
konfiguratsioonihaldusteenuse puppet abil
– Uue tarkvara paigaldamine
– Konfiguratsioonide haldamine
– Kohalike kasutajate/gruppide/võtmete
haldamine
● http://www.puppetlabs.com/
● Õpetame puppetiga infrastruktuuri haldamist ka
tudengitele
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linuxi_administ
reerimine
25.09.14
22. Aga hind ja kokkuhoid?
● Vaba tarkvaraga lahenduste puhul tuleb vahel:
– Arendada;
– Kasutajaid koolitada;
– Süsteeme tuleb integreerida ja kohandada, kuna tegu
pole karbitootega.
● Kas see on odavam?
– Raha jääb siia;
– IT töötajad kohanevad vaba tarkvaraga ja avatus
standarditega;
● Tulemus riigi jaoks on parem isegi siis, kui kohe
migreerimine sisse ei too ja kokku ei hoia.
25.09.14
23. Aga vastutus ja isoleeritus?
● Kui midagi läheb katki, kes siis vastutab?
– Kes praegu vastutab?
– Kas kohalik inimene on pädev või loodab
udupeene tootetoe peale?
● Kui läheme vabale tarkvarale, siis oleme
isoleeritud ja see kahjustab konkurentsivõimet:
– Kui loote oma süsteemi ja arvestate ka vaba
tarkvara kasutajatega, siis TEIE ei isoleeri!
– Kui kriitiline mass on saavutatud, siis
isolatsiooni ei olegi.
25.09.14
24. Miks me õpetame vaba
tarkvara?
● Õpetame vaba tarkvara, kuna see annab võimaluse
rakendada vaba tarkvara kõikjal, kus lõpetajad
töötavad (see annab konkurentsieelise lõpetajale);
● Õpetame vaba tarkvara, kuna selle baasil saab
luua ja kasutada interaktiivseid õppevahendeid
nagu kaugtöölabor;
● Vaba tarkvara häkkimine on põnev nii õppuritele,
kui ka õppejõududele;
● Vaba tarkvara kombineerituna avatud riistvara aja
robootikaga motiveerib õppureid pingutama ja
väga palju aega laboris veetma.
25.09.14
25. Kokkuvõte
● Teeme palju, et kooli lõpetanud spetsialistid
oskaksid avatud lähtetekstiga tarkvara kasutada,
juurutada ja programmeerida;
● Rakenduskõrgkooli õppetöö praktilisuse tagame
kaugtöölaboriga, mis on ehitatud vaba tarkvara
abil;
● Teeme vaba tarkvara abil palju praktilist tööd –
robootika;
● Teeme reaalained huvitavaks kasutades vaba
tarkvara ja avatud disainiga riistvara.
25.09.14