2. VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE
Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks
demokraatia taastamine.
NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate
levitamine Ida-Euroopas.
Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal:
J. Stalin – veebruaris
W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis
Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete
nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa
riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia
likvideerimine).
3. KÜLMA SÕJA MÕISTE
Termin võeti kasutusele 1947.a.
NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike
lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine).
Avaldusvormid:
- vastastik propaganda,
- vastastik ideoloogia,
- vastastik luure,
- vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO),
- võidurelvastumine.
Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus
(Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa
taasühinemine)
4. BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK
NSVL
IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA
POOLA
SAKSA DV
MONGOOLIA
PÕHJA-KOREA
KUUBA
TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM
UNGARI
RUMEENIA
JUGOSLAAVIA
ALBAANIA
HIINA RV
5. Diktatuur
Kommunistlik partei
Sotsialistlik demokraatia
Totaalne kontroll
Natsionaliseerimine
Kollektiviseerimine
Plaanimajandus
Sõjatööstus
IDABLOKI ÜHISJOONED
8. TRUMANI DOKTRIIN, 1947
President Harry Truman
(1945-1953) lubas anda
majanduslikku ja sõjalist abi
neile riikidele, keda ähvardab
NSV Liidu poolne
ekspansioonioht.
http://en.wikipedia.org/wiki/Harry_S._Truman
9. MARSHALLI PLAAN, 1948-1952
USA jagas Euroopa
riikidele laiaulatuslikku
majanduslikku abi
(16 riigile 13 miljardit $).
Eesmärk - Euroopa
majanduse kiire taastamine,
sest kehvad majandusolud
oleksid võinud olla heaks
pinnaseks kommunistlike
ideede levikule.
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Marshall_Plan.svg
10. VASTASTIKUSE MAJANDUSABI NÕUKOGU
VMN loodi Ida-Euroopa
sotsialistlike riikide
poolt 1949.
Eesmärgiks oli liikmesriikide
majanduse integreerimine ja vastastikuse
koostöö suurendamine.
Moskva kontroll liikmesriikide üle.
VMN varises kokku 1980.aastate II poolel.
11. 1948 loodi Lääne-Euroopa
riikide poolt Brüsseli pakt
(e Lääneliit).
1949 aprillis loodi Põhja-
Atlandi Lepingu
Organisatsioon (NATO).
Eesmärk – vastu seista NSVL sõjalisele
ekspansioonile.
Ühenduse asutajateks olid nn Beneluxi riigid,
Suurbritannia ja Prantsusmaa ning Itaalia,
Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA.
NATO
12. H. TRUMAN KIRJUTAB ALLA NATO LEPINGULE
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Truman_signing_North_Atlantic_Treaty.jpg
13. Varssavi Lepingu
Organisatsioon rajati
1955. aastal.
NSV Liitu ja Ida-Euroopa
sotsialistlikke riike ühendav
sõjalis-poliitiline blokk.
NSV Liit on endale saanud
vajalikke sõjalisi liitlasi
tasakaalu säilitamiseks
Euroopas.
VLO
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Warsaw_Pact_Logo.svg
14. NATO JA VLO 1973.AASTAL
- NATO
- VLO
http://en.wikipedia.org/wiki/File:NATO_and_the_Warsaw_Pact_1973.svg
16. KÜLMA SÕJA KRIISID
Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine
Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine
Korea sõda
Suessi kriis
Ungari ülestõus
Berliini kriis
Kuuba kriis
Tsehhoslovakkia kriis
Vietnami sõda
17. BERLIINI BLOKAAD 1948-49
Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal
jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi
(USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel
okupatsioonitsoonideks.
Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi
läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites.
Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik
juurdepääsud Berliini läänesektoritele.
20. SAKSAMAA LÕHENEMINE
1949 mais kuulutati
läänetsoonides välja Saksamaa
Liitvabariik (SLV), liidukantsler
– Konrad Adenauer.
1949 oktoobris kuulutati
Saksamaa idaosas välja
sotsialistlik Saksa
Demokraatlik Vabariik (SDV).
http://en.wikipedia.org/wiki/Konrad_Adenauer
21. BERLIINI ELANIKUD JÄLGIVAD C-5 MAANDUMIST
http://en.wikipedia.org/wiki/File:C-54landingattemplehof.jpg
http://en.wikipedia.org/wiki/File:C-47s_at_Tempelhof_Airport_Berlin_1948.jpg
22. 1920.-tel kujunes välja tugev Kommunistlik
Partei (sai sõjalist ja maj. abi NSVLiidult), juht
Mao Zedong.
Hiina valitsusväed (Guomindang e Rahvuslik
Rahvapartei) said abi USA-lt.
Kommunistide võit, riigi lõhenemine.
Hiina mandriosa – Hiina Rahvavabariik (KP)
Taiwan – Hiina vabariik (Guomindang)
HIINA KODUSÕDA 1946-1949
24. 1910-1945 Korea Jaapani võimu all.
Pärast II MS põhi – NSVL, lõuna – USA.
1948 – Põhja-Koreas Korea Rahvademokraatlik
Vabariik (KP)
1948 – Lõuna-Koreas Korea Vabariik (demokr, turumaj)
1950.a tungisid Põhja-Korea (juht – Kim II Sung) väed
Korea Vabariiki.
Põhja-Korea abi: NSVL, Kom.Hiina “vabatahtlikud”.
Lõuna-Korea abi: ÜRO abi, USA väeüksused.
1953.a – sõlmiti vaheru, Korea p-saar ja rahvas jäi
jagatuks.
KOREA SÕDA 1950-1953
26. 1952 - võimule tuli NL-meelne valitsus eesotsas Gamal
Abdel Nasser`iga.
1956 - Suessi kanali natsionaliseerimine Egiptuse
poolt.
Kasutades ajendina Iisraeli rünnakut Egiptuse vastu,
viisid inglased ja prantslased oma väed Põhja-
Egiptusesse.
Lääneriikide prestiiži vähenemine, NSVL mõju (Araabia
riigid) ja USA mõju (Iisrael) kasv suurenemine antud
piirkonnas.
ÜRO sekkumine, võõrvägede väljaviimine.
Kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse
omandiks.
SUESSI KRIIS - 1956
29. Eisenhoweri doktriin
1957
Lubati anda sõjalist ja
majanduslikku abi
kõigile Lähis- ja
Kesk-Ida riikidele,
keda ohustab mõni
kommunistliku
orientatsiooniga riik.
http://en.wikipedia.org/wiki/Dwight_D._Eisenhower
30. 1940.a II p – kommunistliku diktatuuri kehtestamine.
1953 sai Urgari peaministriks Imre Nagy (1896-1958),
kes alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist.
Algas võimuvõitlus Moskva-meelsetega.
1955 - I.Nagy tagandamine.
1956 oktoober - rahvaülestõus Moskva-meelse
valitsuse vastu.
Nagy sai taas peaministriks ja Ungari teatas oma
osaluse lõpetamisest VLO-s ja kuulutas end
neutraalseks riigiks.
NL viis VLO väed Ungarisse sisse, ülestõus suruti maha
ja võim anti taas Moskva-meelsetele.
UNGARI ÜLESTÕUS - 1956
32. NSV Liit polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega
Lääne-Berliinis.
Hallsteini doktriin - kõiki riike, kes sõlmisid
diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitleti SLV poolt
vaenulikena ja nendega katkestati igasugused suhted.
13.augustil 1961 alustas SDV ümber Lääne-Berliini
müüri (Berliini müüri) ehitamist, millega üritati peatada
edasist idasakslaste põgenemist.
Berliini müür, kui osa „raudsest eesriidest”, murti läbi
1989 seoses kommunistliku režiimi kokkuvarisemisega
SDV-s ning lammutati paari aasta jooksul.
BERLIINI KRIIS - 1961
33. VIDEO BERLIINI MÜÜRI KOHTA
http://www.youtube.com/watch?v=LdZVsFjWnbI&li
st=PL8398D45C468B2CC6
http://www.youtube.com/watch?v=re65UTrtwJU
34. 1959 – võimule tuli Fidel Castro.
USA suurettevõtete natsionaliseerimine.
Liitlaste otsimine – NL-le lähenemine (NL huvi:
sots.ideede levik, tugipunkt Ameerika mandril, Kuuba
huvi: sõjal. ja maj. abi).
Kuubal kehtestati kommunistlik diktatuur.
1962 – USA luure avastas Kuubal NSV Liidu keskmaa
tuumaraketid.
USA president John F. Kennedy kehtestas Kuuba
saarele mereblokaadi.
Kompromiss: Moskva tõi Kuubast raketid ära, USA lõpetas Kuuba
blokeerimise ning nõustus Castro režiimi võimulejäämisega ning
USA ja NSV Liidu vahel loodi nn kuum liin
KUUBA KRIIS - 1962
36. 1960.a keskpaik – “Praha
kevad” - Tšehhoslovakkia KP
liider Alexander Dubček alustas
liberaliseerimisprotsessi.
Eesmärk - nn inimnäolise
sotsialismi ülesehitamine
(kultuuri-, ajakirjandus- ja
isikuvabaduste kehtestamine).
NSVL ja teiste VLO riikide vägede
sissetung Tšehhoslovakkiasse.
Dubček asendati 1969
vanameelse G.Husákiga.
TŠEHHOSLOVAKKIA KRIIS - 1968
http://thevieweast.wordpress.com/2012/06/27/dubceks-failings-the-1968-warsaw-pact-invasion-of-czechoslovakia/
37. BREŽNEVI DOKTRIIN
NSV Liit deklareeris, et juhul kui
mõnes Ida-Euroopa riigis on
sotsialistlik süsteem hädaohus,
siis on Nõukogude Liidu püha
kohus sekkuda ja seal kord
taastada.
märk, et NSV Liiduga
kooskõlastamata reformid
lämmatatakse kasvõi
relvajõul.
38. 1945 - kommunistid kuulutasid Põhja-Vietnamis välja
Vietnami Demokraatliku Vabariigi.
Prantsusmaa Vietnami DV ei tunnustanud.
Indo-Hiina sõda (1946-1954)
Vietnami DV abi: kommunistlikud Hiina RV ja NSVL
Prantsusmaa abi: USA (kaotas)
Vietnami jagamine kaheks:
1) kommunistlik Vietnami DV Põhja-Vietnamis (pealinn
Hanoi)
2) lääneriikidele orienteeritud Vietnami Vabariik (pealinn
Saigon).
VIETNAMI SÕDA 1964-1973 / 1975
39. Vietnami DV ei nõustunud riigi jagamisega ja toetas
kommunistlike partisanide sõjategevust Lõuna-
Vietnamis.
USA sõjalise kohaloleku suurenemiseni Lõuna-
Vietnamis.
Põhjus – doominoteooria - kartus, et kommunism levib
riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane.
1973 jõudsid sõdivad pooled uue rahulepingu
sõlmimiseni.
1975 vallutasid kommunistlikud väed Lõuna-Vietnami
ning need alad ühendati aasta hiljem Põhja-Vietnamiga.
VIETNAMI SÕDA 1964-1973 / 1975
40. Rahunemisperiood,
nt 1960.-1970. a vahetusel.
Paranesid kahe Saksamaa suhted.
Willy Brandt –
SLV kantsler 1969-1974.
Uus idapoliitika –
sõlmiti diplomaatilised suhted
SDV-ga ja mõlemad riigid
võeti ÜRO liikmeks.
Loobuti Hallsteini doktriinist.
Kontaktid nõukogude riigijuhtidega.
PINGELÕDVENDUS
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Bundesarchiv_B_145_Bild-F057884-0009,_Willy_Brandt.jpg
41. 1972 - president Richard Nixoni (1969-1974) salajane
visiit Pekingisse - paranesid USA ja Hiina RV suhted.
1972 - USA- NSV Liidu tippkohtumised (1972-1973
L.Brežnev ja R.Nixon) – strateegilise relvastuse
piiramise lepingu (SRP-1) sõlmimine.
Kontinentidevahelise tuumarelvastuse piiramine
mõlemalt poolt 2400 tuumalõhkepeani.
1979 – J. Carteri ja L. Brežnevi kohtumine -
strateegilise relvastuse piiramise lepingu (SRP-2)
sõlmimine.
Katkes seoses nõukogude vägede sissetungiga
Afganistani.
PINGELÕDVENDUS
43. BREŽNEV JA NIXON 1973. AASTAL
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Leonid_Brezhnev_and_Richard_Nixon_talks_in_1973.png
44. CARTER JA BREŽNEV 1979. AASTAL
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Carter_Brezhnev_sign_SALT_II.jpg
45. 1975 – Helsingi tippkohtumine – Euroopa Julgeoleku-
ja Koostöökonverents
Helsingi lõppaktiga tunnustati olemasolevaid piire
Euroopas ja lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja
keskkonnaalases koostöös, sh ka humanitaarküsimustes
(inimõigused).
PINGELÕDVENDUS
46. PINGETE KASV 1970.-1980.A VAHETUSEL
NSVL vägede sissetung Afganistani 1979.
Vastastikune olümpiamängude boikoteerimine.
1980-1981 sisepoliitilise olukorra teravnemine
Poolas (Solidaarsus, Lech Walesa).
Ronald Reagani (1981-1989) nn Tähesõdade
programm.
Uus võidurelvastuslaine.
47. Kasutatud kirjandus
Adamson A, Ant J. jt. 2003.Lähiajalugu. Õpik XII klassile.
Argo kirjastus, Tallinn
Laar M, Vahtre L. 2007. Lähiajalugu II. Õpik
gümnaasiumile. Tallinn, Avita